Seekordne kodanikunädal 24. novembrist 28. novembrini oli veidi teistsugune.

Kui viimastel aastatel on alati ka kodanikupäeval koolis käinud üks tuntud inimene, sai Õpilasesinduses otsustatud, et selle aasta eesmärk võiks olla erinevad esinejad erinevates klassides.

Seega sai välja kuulutatud "Tagasi kooli" üleskutse, et leida lastevanemate, vilistlaste ja tuttavate seast põnevate tegemistega kodanikke, kes võiks tulla ka kooli ning mingile konkreetsele klassile ka veidi rääkida.

Esimeseks aktiivseks kodanikuks oli teisipäeval 3. klassi külastanud kitarrimeister ja samas klassis käiva Samueli isa Helmut Hark, kes rääkis üldiselt pilliehitusest ja kitarridest. Õpilased ise võtsid kohtumise kokku nõnda:

!Saime teada, et  huvi kitarrimängu  vastu tekkis tal ühel kontserdil. Kuna mänguisu oli ja pille saada polnud, tuli hakata neid ise tegema. Elektrikitarri näiteks pidi olema lihtsam teha kui klassikalist kitarri. Pilli meisterdamine on kunst  ja seal peab väga paljusid asju teadma. Näiteks seda, et iga kitarr kõlab omamoodi, sest puud, millest neid tehakse on erinevad nagu inimesedki." (Keio)  

"Siis ta rääkis kitarrist, mille üks narkouimas  poiss oli puruks peksnud. Me nägime ka seda pilli, polnud tal enam pead ega keeli  ja see oli halenaljakas. Meister ütles, et kitarri oli proovitud kummiliimiga parandada ja oskamatusest asi veel hullemaks tehtud ja nüüd on kahtlane,kas sellest pillist üldse asja saab. (Lerika)

"Samueli isa ütles, et inimesed ei saa kõikide ülesannetega ühtviisi hästi hakkama. Aga see, mis neid huvitab, seda tehakse hästi. Ja siis on ka leib laual. See oli nii õpetlik tund." (Annika)

Tegusaks kujunes kolmapäev, kus kõigepealt käis 5. klassi ajalootunnis õppimisest ja mõtlemisest rääkimas Vahur Tõnissoo ja hiljem 9. klassi ühiskonnaõpetuse tunnis Kaitseliidust Leho Rohtla. Mõlemad kohtumised olid huvitavad ja noortele võrdselt informatiivsed ja mõtlemist pakkuvad.

Kes ei teaks Jarek Kasari laulu „Kirsti elab Reykjavikis“ aga neljapäeval käis 4. klassil külas Kirsti Reykjavikist!

Ta rääkis meile, kuidas ta kohvrid pakkis ja sinna ihuüksi kolis. Kuulsime lugusid islandlaste imelikest nimedest, kummalistest tähtedest, karmist loodusest, põnevatest toitudest, jm. Säravat näitlejaharidusega noort inimest oli nauditav kuulata. Tahvlile ilmus Islandi kaart ja muud juttu täiendavad pildikesed. Nüüd on meil loodusõpetuses palju kergem ka vulkaane ja geisreid õppida, sest vahetud muljed meenuvad. Oli tore kohtumine!

Lisaks käis klassil veel külas Stella ema, kes omagi kooliteed alustanud meie klassiruumist. Praegu õpib ta massaažikoolis. Saime teada, mis on massaaž ja miks seda tehakse. Ta jagas meile väikseid soovitusi, kuidas ergutada väsinud vaimu ja saada lahti nohust nina. Eriti vajalikud olid aga nõuanded, kuidas hoida oma tervist nutiseadmetega mängides, koolikotti kandes, koolipingis istudes. Õpetajagi pani mõned tarvilikud tarkused tallele.

28. nov esimese tunni ajal käis külas 8. klassi Adeele õde Riin Lisett. Ta õpib Tartu Ülikoolis viipekeelt. Tutvustas meile viipekeele märke, rääkis suhtlemisest kurtidega. Jagas meile viipekeele tähemärkidega kaardid ja suunas õpilasi omavahel proovima, kuidas oma nime öelda.

See kõik pani mõtlema, kuidas kurdid telefoniga suhelda saavad, uksekella kasutavad. Või hommikul üles ärkavad, ilma traditsioonilise äratuskellata. See maailm on ikka meie kuuljate jaoks.

Kodanikunädala viimaseks külaliseks oli 7. klassile füsioteraapiast rääkinud kooli vilistlane Mari Kalda. Mari lõpetas Valtu Põhikooli aastal 2002 ja läks õppima RÜG-i, sealt edasi Tartu Ülikooli. Mari erialaks on füsioteraapia. Saime teada, et füsioterapeut tegeleb nii inimese luude, liigeste kui ka pehmete kudedega (lihased, liigessidemed, kõõlused jne), haarates ravisse kogu inimkeha. Rühi hindamine ja korrigeerimine on samuti füsioterapeudi igapäeva töö. Mari tutvustaski oma eriala ja tööd, mida ta teeb. Kuna klassis leidus ka julge õpilane Kaisa-Maarja, kes oli nõus enda peal testima vaatlusvõtteid, seda huvitavam oli ja nägime ka töö praktilist poolt. Aitäh, Mari, oli tore kohtumine!